laupäev, 10. märts 2018

Naisi sünnitama ei õnnestu panna ja NLiidu lagunemine oli katastroof ka eesti rahva jaoks


Eestis on sündimus kukkunud ajaloo madalaimale tasemele ja taas on hakatud rääkima rahva väljasuremisest ja vajadusest sünnitada. Viimased 25 aastat on Eestis püütud naisi eri nippidega sünnitama sundida, aga tulemus on risti vastupidine - lapsi sünnib üha vähem ja noored sünnituseas naised hoopis lahkuvad Eestist.

Mis on aga selle kõige juures kummaline või isegi veider - naiste võrdõiguslikkus, mille poole praegu justkui püüeldakse, millest jutustavad Riigikogu liikmed ja naisorganisatsioonid, oli Eestis olemas! Nõukogu Liidus! See oli võrdõiguse tipp, kus naistel ja meestel vahet ei tehtud. Naised olid traktoristid ja kombainerid, sõitsid trolli, trammi ja bussiga, juhtisid autosid, töötasid ehitustel kraanajuhina ja muidu ka. Olid naislendurid ja naismotokrossisõitjad. Naisarhitektid ja naiskeevitajad. Naisprofessorid. Naiste ja meeste sissetulekud olid võrdsed. Läänes vaadati selle võrdsuse peale viltu ja selle üle tookord isegi irvitati (emalendur), ja mõni aeg hiljem Eestis ka, aga nüüd tullakse vaikselt selle kõige juurde tagasi. Sest on aru saadud, et naine on ka inimene ja tal on ka õigused. Tahetakse teha nii, et poleks mingit vahet naistel ja meestel. Muide, Eestis olid naised nõuka ajal haritumad terves maailmas!!! Naised juhtisid ettevõtteid ja tegid tippteadust. Olid naisministrid ja naisleiutajad, juba siis, 50 aastat tagasi. Läänes selle üle irvitati, et mida, naiskosmonaut, aga nüüd liigutakse Läänes igal pool selle poole! Ka Läänes on aru saadud, et naine võib sõita kosmosesse. Võrreldes muu maailmaga oli Nõukogude Eesti naisi silmas pidades väga progressiivne ühiskond. Ja mis kõige paradoksaalsem: selle kõige juurde tullakse nüüd tagasi: administratiivselt kehtestatud naiste-meeste võrdsus (sookvoodid) ja plaanimajandus (ELi eelarveperiood, investeerimistoetused jms). Ehk kõik see, millest räägitakse kui uuest asjast, on Eestis juba ära olnud. See kõik juba Eestis oli, aga hävitati ära. Isegi alkoholismivastane võitlus oli, mis on samuti osa naisõiguslusest, aga iseseisvumisega tõmmati sellelegi kriips peale.

Kõik kukkus kokku Eesti iseseisvumisega. Naised sunniti jälle sünnitusmasinateks ja koduloomadeks, nii nagu see oli tavaks mujal maailmas, nn arenenud lääneriikides, mille poole Eesti tookord püüdles. Naisõigusluse vallas aga tähendas see Eesti jaoks ajas tagasiminekut ligi 100 aastat. Läänes hakatakse alles praegu sinna jõudma, kus Eestis oldi juba 50 aastat tagasi - tähistama naistepäeva ja rääkima naisõiguslusest.

Muidu oleks ilmselt Lääneski naisi siiamaani kotitud, aga on aru saadud, et ilma õigusteta, kodulooma tasemele surutud naine tänapäeval enam ei sünnita. Kunagi sünnitas, nüüd enam mitte. NB! Alles nüüd on hakatud Läänes sellest aru saama. Arenenud maailma naised sünnitavad seal, kus neil on meestega võrdsed õigused.

Eestlased arvasid, et NLiit toob kaasa hävingu, aga tegelikult oli vastupidi - tänu naiste tugevale positsioonile pööras sündimus NLiidu lõpuaastatel Eestis tõusule. Sellele järgnes rahvusliku liikumise tõus nii nagu 19. sajandi keskpaigas, mil sündimus oli samuti väga kõrge. Sündimuse kasvu on Eestis hiljem seletatud iseseisvuse ideaalidega, aga tegelikkuses oli vastupidi: iseseisvumisega kukkus sündimus järsult. Sest naiste positsioon ühiskonnas kukkus ajas 100 aastat tagasi. Tagantjärele tarkusena oli NLiidu lagunemine eesti rahva jaoks suur katastroof. Seda ei taheta tunnistada, aga nii see oli. Ja mis kõige kummalisem - see, mille eest Eesti iseseisvumisega põgeneti, nagu naisõiguslus ja naistepäeva tähistamine, tuleb nüüd kaarega uuesti tagasi. Juba on hakatud rääkima peredele korterite ehitamisest, nii nagu oli tavaks nõuka aja lõpus. Ehk siis jõuab Eesti otsaga uuesti sinna, kus ta juba oli. Vahepeal on aga 30 aastat justkui mööda külgi maha jooksnud.

NLiidu lagunemine oli katastroof ka eesti rahva jaoks. Eesti rahva jaoks on olnud kurb see, et progressiivsed ideed nagu kristlus ja naisõiguslus on olnud võõrvõimu poolt peale surutud, mistõttu on eestlased hakanud neile vastu sõdima, ennast sellega hävitades. Eestlastel on olnud raske mõista, et vahel võib ka peale surutud asi olla hea.

P.S. Võibolla küsitakse nüüd, miks see naiste paradiis NLiit siis lagunes. Ma olen üha enam veendunud, et NLiidu lammutasid laiali alkohoolikud, eesotsas sopajoodiku Boriss Jeltsiniga, kes jäeti oma harjumuspärasest annusest ilma. Ilma doosita jäetud alkohoolik on valmis kõigeks, isegi tapma. Eestis tulid võimule koos iseseisvumisega padujoodikud nagu Laar ja Savisaar, kes on oma tervise andnud mitte Eestile, vaid tohututele alkoholikogustele, mis nad on elu jooksul sisse kaaninud. Nüüdki on näha Eestis, et ollakse valmis riik odava viina pärast ära lammutama. Kui NLiit lagunes, siis heideti iseseisvuse eest võidelnud Tiit Madisson kohe kõrvale ja esimese asjana toodi poodidesse sisse alkohol - puhast piiritust müüdi 24/7 ja seda kaaniti looma kombel. Kõik inimesed, kes tänaval vastu tulid - naised, mehed ja isegi lapsed - olid purjus. Mitte sinimustvalge, vaid Royal piiritus oli Eesti iseseisvuse sümbol. Lippu lehvitati selleks, et oleks võimalik ohjeldamatult juua. Eestlased on laulurahvas seepärast, et kogu aeg ollakse purjus. See on kurb tõde.

NLiidu puhul räägitakse, et oli talongimajandus, aga jäetakse mainimata, et talongide peal oli viin. Viina pärast käis kisklemine. Ka siin ollakse Eestis 2018. aastal uuesti tagasi punktis A. Ka nüüd ollakse valmis viina pärast riik lõhki kiskuma. Tagantjärele tarkusena oli NLiit, kus alkoholi tarvitamist jõuga piirati parim asi, mis Eesti ja alkoholilembeste eestlastega on viimase 100 aasta jooksul juhtunud. Tänu sellele sündis palju eestlasi, kes muidu oleks jäänudki sündimata.

P.P.S. Autode ja plastikaatkottidega, mis on tänapäeval keskkonna mõistes kõige suuremad kurja juured polnud NLiidus mingit probleemi. Inimesed sõitsid rongi ja jalgrattaga ning häda polnud midagi. Ka selles vallas jõutakse Läänes alles nüüd sinna, kus NLiidus oldi juba 50 aastat tagasi.

P.P.P.S. Ja mis kõige paradoksaalsem - iseseisvumise puhul toodi põhjuseks massiimmigratsioon Venemaalt, aga nüüd veetakse Eestisse vägisi sisse päris musti. Nüüd räägitakse üha rohkem sellest, et on vaja hakata musti sisse vedama, sest eestlasi sünnib vähe ja ilma massiimmigratsioonita kukuvad Eesti majandus ning sotsiaal- ja pensionisüsteem kokku.

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kõike seda ei jaksa lugeda ja kommenteerida aga selline mõte tekkis küll, et NLiidu kestmine oleks olnud ka kindlasti eesti rahva jaoks katastroof. Venestamine ja massiimmigratsioon olid siiski kõige hullemad asjad mis meie maad ja rahvast tabasid NLiidus. Kui Nliit oleks kestnud rahulikult tänase päevani, siis oleksime hetkel vähemusrahvus Eestis ja paarikümne aasta pärast oleks kõik asjaajamine käinud vene keeles.
Iseasi on see, et hetkel käib Eestis jällegi venestamine ja võõraste ees koogutamine, mis teeb mind väga kurvaks.

Inno ütles ...

Praegu öeldakse selle kohta, et eesti rahvas on hullemadki ajad üle elanud. Kas see nõuka aja venestamine oli hullem kui tsaariaegne, mil kooliharidus oli täielikult venekeelne? Samas tsaariajal eestlaste arv mitmekordistus mõnekümne aastaga. Nõuka ajal sündis eestlasi kolm korda rohkem kui praegu. Nüüd on eestlaste tulevik küsimärgi all ka ilma massiimmigratsioonita.

Anonüümne ütles ...

Mul on hea meel, et naised Eestis on loobunud sünnitamisest. Nimetaksin seda nähtust ekspresidendi lemmikansambli järgi: Pussy Riot. Naised pole enam nõus vanade mängureeglitega, et naine käib tööl ja teeb lisaks ka täistöökoha kodus, sest naise kanda on kogu koristamise-söögitegemise-majandamisega seotud olme, lisaks laste sünnitamine ja kasvatamine.

Muidugi oli nõukaajal naiste võrdsus tööpostil, aga samal ajal olid naiste kanda ka kõik kodused tööd. Tänapäeva naine ei ole enam nõus topeltkoormusega. Ja selline ongi tulevik - kui naine töötab täiskohaga, siis tal lapsi ei ole ja kui naisel on lapsed, siis on mehe kohustus teenida naise ja laste ülalpidamiseks kogu raha. Lisaks peaks riik tagama lapsi kasvatanud naisele ka täispensioni. Kahte korraga pole uue põlvkonna naised enam nõus tegema. Pigem loobuvad sünnitamisest.

Ja jutt, et mehed tohutult lapsi tahavad, on ju bluff. Kui mehed tahaksid ja vajaksid lapsi, siis poleks meil nii palju üksikemasid, üksi oma lapsi kasvatavaid naisi, kellele ei maksta elatistki. Ja seda Euroopa Liidu suurima palgalõhega riigis, kus naised teenivad ca 30% vähem kui mehed. Poleks nii palju isasid, kes oma lapsi peksavad ja emotsionaalselt väärkohtlevad. Poleks nii palju alkoholisõltlastest isasid, kes hävitavad oma pere vaimse ja sageli ka füüsilise tervise. Kui mehed tahaksid olla uhked pereisad, siis nad oleksid kained, turvalised, jääksid oma pere juurde isegi siis, kui naine "parim enne" kaubandusliku välimuse kaotab ja pole enam "pandav". Niiviisi käituksid lapsi armastavad ja perekesksed mehed. Mitte ei lendleks vastutustundetult õielt õiele.

Meeste ainuke mure seoses naiste iseseisvuse ja mittesünnitamisega on, et naised on loobunud ka meeste elu mugavaks tegemisest. Väga mõnus on ju, kui tuled töölt ja keegi serveerib sooja toidu, ulatab puhtad-triigitud riided ja paneb puhaste linadega voodisse magama. Ükski nendest töödest pole selline, millega mehed toime ei tuleks. Nii et vabandused kodutöödes mitteosalemiseks puuduvad. Kui on pere ja lapsed, siis kodutööd jagatakse võrdselt omavahel ära. Sama ka laste eest hoolitsemisel.

Vaat sellised on uue põlvkonna naised. Ja ma olen nende naiste üle uhke!

Inno ütles ...

Väga asjalik jutt. Ma olen ka mõelnud, et on suur ime, et Eestis veel üldse mõni laps sünnib.

Anonüümne ütles ...

Lapsi on alati sündinud, isegi suurte sõdade ajal. Nii et see pole miski ime. On sündinud ja jäävad sündima.

Inno ütles ...

Pärast seda, kui vaenlane „üle” käib, sünnib alati rohkem lapsi. Võibolla see ongi põhjus, miks Eestis hoogsalt sõjaks valmistutakse ja sõda oodatakse - see tõstab iivet.

Inno ütles ...

Mis kodustesse töödesse nõuka ajal puutub, siis oli naistel präänik: tänu lastele said nad varem pensionile. Minu nelja lapsega vanaema sai 50-aastaselt pensionile. Ja tema pension oli peaaegu sama suur kui mu isa palk, koos lisategevusega teenis ta mitu korda rohkem kui mu isa. Palgalõhe imporditi Eestisse Soomest, kuna eesti naised muudeti Soome ettevõtete orjadeks.

Anonüümne ütles ...

eesti depressioonivabariigis on lapsest inimest kasvatada ääretult raske ja selles mõttes on naistel õigus. ei, asi ei ole tegelikult isegi rahas.

Anonüümne ütles ...

NSVL oli üks asi, aga elamine kapitalismis on Eesti rahvale täieli hoobi pannud, saab näha võib olla saatusliku hoobi. Pered ei toeta enam üksteist, pensionärid vehivad pigem tööl käia, kui aitavad lastelastega tegeleda, sest vaja on ju kõike, mida reklaamides näitab endale ka lubada ja reisida jne., mis neist lastelastest. Inimesed ei hoia enam kokku, võisteldkse omavahel isegi paarisuhtes olles, 40% paaridest on üldse lahus ja võistlus käib edasi, kes keda, kellele lapsed, kui palju elatist.
Veerand Eesti meestest varsti üke Euroopa laiali tööl, koju jäänud naised ei sünnita üksi või kolivad koos lastega järgi.
Eesti ühiskond on muutunud kohutavalt inimvaenulikuks, meedia õhutab inimesi üksteise vastu üles kütvaid teemasid, küll aetakse tülli koduseid pensionär ä töötavatega, koduseid emasid töölkäijatega, ässitatakse paarisaja pärast kaklema ekskaasad, metsaomanikud ja puudekallistajad.
Ükskõik mis sa Eestis teed või ei tee, on see kellelgi pinnuks silmas, sugulased teevad üksteisele näo ees head nägu, seljataga tambitakse mutta.
Pidev hirmutamine haigustega või Venemaaga.
On see koht kuhu lapsi sünnitada? Ei ole.

Pooleldi eemal elav ja rohkem nägev

Anonüümne ütles ...

Samuti kolmanda anonüümse kommentaariga väga nõus, jutt võiks minna tütarlaste jaoks õpikusse lausa. Nagu minu endisest suhtest maha viksitud, oli suur loss, väike laps ja kõike kodu ning lapsega seonduvat ihuüksi tegev naine, mees saabus töölt ja maandus arvuti või teleri ette puhkama. Isegi nii palju ei suutnud, et naisel rahamured puuduksid, ikka tampis veel selga, et hakka rohkem teenima. Naine ühel päeval võttis lapse ja sulges enda järel lossi ukse ning läks alul kuuse alla ja sealt edasi üürikasse, sugilased ahhetasid, lolliks läinud, aga naine teadis, et elas juba ammu aadtaid üksi ja tegi üksi. Naise elu läks palju lihtsamaks, tuli tagasi rõõm lapsest ja päikesest, mees jäi vihasena hambaid kiristama ja püüab siiani mustata naist kus annab, nüüd on see vaid vaibunud, sest leidis uue orja koju ketti.

ann ütles ...

See on küll jamajutt, et nõukogude ajal oli võrdõiguslikkus. Muidugi, naised tööl käia võisid ja isegi pidid.

Aga neid mehi (isasid ja vendi), kes nõukogude ajal ennastasalgavalt kodutöid tegid, nüüd küll väga ei mäleta... Selgelt oli selline suhtumine, et lapsed ja majapidmistööd on naiste asi - meeste asi on töö ja sõbrad (halvemal juhul ka alkohol). Nii minu ema käis iga päev tööl ja peale selle kappas mitmed poeringid päevas (kus mida oli) ja tassis poekotte, huvitus, kuidas meil läheb ja käis lastevanemate koosolekul. Lastevanemate koosolekud olidki tavaliselt emade armee (sest emad tahtsid teada, kes on lapse õpetajad, mida koolis tehakse) - tüüpiline isa ei teadnud neist teemadest midagi. Kui midagi oli halvasti, siis pahandati naistega: "Miks SINA oled last valesti kasvatanud!" Ka meie ema sai niimoodi õiendada (õudne). Kõige rohkem abi emal 70.tes- 80.tes vanaemast, kes aitas. Hiljem ka meist, tüdrukutest - näit. minu ülesanne kooli ajal oli põrandaid pesta. Isa oli kodus võimalikult vähe ja siis ka heitis ette, et mis sa vehid selle põrandalapiga, segad mul telekat vaadata (mis pani muidugi soovima, et ta oleks kodus veelgi vähem). Tore suhtumine jah. Eks mitme minu sõbranna emad olid lahutatud - ju siis vaatasid, et vahet pole, üksi kergemgi.

Praegu, ma näen, tegelevad isad lastega tunduvalt rohkem.

Anonüümne ütles ...

Nõukaajal oli rohkem abiväge 50+ vanuses pensionile jäävatest vanematest, tegelesid rõõmuga lastelastega.

Inno ütles ...

Mina veetsin kõik koolivaheajad vanaema juures ja ema oli väga tänulik, et „jalust” minema sain.:) Praegu teevad vanaemad palgatööd ja lastega tegeleda pole võimalik. See on kindlasti üks sündide vähenemise põhjustest, et inimesed on sunnitud töötama surmani. Vanavanemaid peaks asendama lasteaed, aga see pole ka toimiv lahendus, seda eriti laste haiguste ajal.