laupäev, 10. veebruar 2018

Millest tuleb „paha issi”?

Isa ja laps.

Ma varem ei saanud aru, kust tuleb see ütlemine või staatus „paha issi”, millega ma puutusin kokku oma varasemas elus. Nüüd aga, kogemuse võrra rikkamana näen ennast paremini kõrvalt.

Ega seal mingit erilist saladust polegi, lihtsalt mina olen suhtes see vanem, kes teeb vabatahtlikult ära ebamugavad asjad nagu lapsele haiguse ajal rohu andmine ja küünte lõikamine või hammaste pesemine. Kes äratab lapsed hommikul. Kes läheb vahele, kui lapsed üksteisele haiget teevad. Ning reageerib siis, kui lapsega midagi juhtub - kui emme ei julge mõnda aega silmi lahti teha. Sageli kaasnevad sellega ebameeldivad asjad, raskematel juhtudel veri ja pisarad.

Kõige selle juures on väga kerge omale saada külge silt või tiitel „paha issi”. Ma varem põdesin selle pärast hirmsasti ja ei saanud aru, mida valesti tegin, kuna püüdsin olla hea ja hoolitsev isa, kes võttis suure hulga lastega seonduvaid ülesandeid, see on siis raskemaid ülesandeid enda peale. Pühendasin kogu vaba aja perele ja lastele. Mulle oli „paha issi” tiitel seetõttu väga raske üle elada.

Nagu nüüd, kogemuse võrra rikkamana olen aru saanud, ei peagi „paha issi” tähendama, et issi on paha, vaid see tähendab, et issi tegeleb asjadega, mis on „pahad”, nagu juba nimetatud küünte lõikamine või hammaste pesemine. Mida laps sageli ei taha teha ja mida on vaja siis natuke tagant „ergutada”, nii-ütlelda „ära teha”. Või siis kui laps kukub omal pähe muhu, siis on vaja jäätükki peal hoida, et paistetus alla saada - lapse jaoks võib see olla üsna ebamugav.

Ühesõnaga, teistele issidele teadmiseks või õpetuseks, eriti neile, kes lastega tegelevad, et ei ole mõtet sellest ära kohkuda, kui oled ühel hetkel raske päeva lõpuks „paha issi”. Mina varem hirmsalt põdesin seda, aga nüüd enam mitte. Muidugi on siin hea, kui emme on arusaaja ja issit toetab ning selgitab lapsele, et ka „pahad” asjad tuleb ära teha ja see ei tähenda, et issi on „paha”. Sageli on aga emme väsinud ja ei märka või jaksa seda öelda.

Samamoodi võivad lapse jaoks, või isegi täiskasvanute jaoks olla „pahad” näiteks arstid või päästetöötajad, kes teevad „haiget” - mis ei tähenda jällegi, et nad tegelikult pahad on - pigem vastupidi, nad on need, kes kriisiolukorras säilitavad kaine mõtlemise ja inimesi aitavad.

Ma ise mäletan oma lapsepõlvest, et minu jaoks oli väga „paha” üks arst, kes lõikas ära küüne, mille alune oli mädanema läinud.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pahade nimekirja kuulub hambaarst, konkurentsitult.

ann ütles ...

Meil on vastupidi - mina olen "paha emme", kuna mina kehtestan igasugu reegleid, näit. et kommi võib anda alles peale sööki, kuna enne sööki antud magus rikub isu ja siis toit arusaadavalt ei lähe. Issi lubaks kommidest kõhu täis süüa jms.

Kusjuures "pahaks emmeks" nimetan ma ennast ise: "Olen jah,"paha emme", aga..."