kolmapäev, 16. august 2017

Erinevalt Mallukast Inno jätkuvalt poliitikas! Mida arvab Inno Võru kesklinna pargi „sõnnikulaotajast”?



Mallukas lahkus poliitikast, aga Inno jääb! Eile tegime video Võru kesklinna pargis, kus Innole tekitab muret linnarahva poolt „sõnnikulaotajaks” tituleeritud purskkaev, mis iseäranis ohtlik väikestele lastele. Samas, nagu videostki näha, pakub ohtlik purskkaev lastele suurt huvi :). Kõrvalosades Juuli ja Roosi, filmin mina :).

Ma ei taha enam kuulda ühtegi juttu, et raha ei ole!

Euroala on pilgeni vaba raha täis, kinnitab Eesti Panga juht. Väljavõte Äripäeva veebist.

Mallukast ja poliitikast

Mul oli ausalt öeldes päris kahju, kui Mallukas poliitikast loobus. Oleks olnud selline heas mõttes täiesti teistsugune poliitik. Kes ei saa võib-olla päris kohe aru, mis värk käib, aga kes õpib töö käigus ja jutustab sellest siis ka teistele.

Kuid nüüd Mallukas loobus, kuna sai hästi palju sõimu ja kes see siis ikka tahab sõimata saada. Mitte keegi ei taha. Ainult poliitikas on see paratamatu, et saad sõimata. Isegi päris poliitikud saavad ja kuidas veel saavad! See tuleb lihtsalt ära kannatada. Veel parem - ignoreerida. Jõuab nüüd inimene terve maailma pilli järgi tantsida. Tuleb lihtsalt iseendaks jääda ja enda vastu aus olla.

Kui negatiivsed kommid häirivad, nagu Mallukas kirjutab, no miks siis üldse kommenteerida lasta. Võib ju kommenteerimise võimaluse ära võtta ja asi ants. Parooli all kirjutamine meenutab natuke Muhvi kirju iseendale, aga kes teab, võib-olla on selliselgi žanril oma võlu.

Bottom line - sa ei pane iialgi tervet maailma ennast armastama, pressi või veri ninast välja. Põhimõtteliselt on sul kaks väljavaadet: kas vahid iga nurga taga kartlikult ringi, et ei tea, mis see või too must arvata võib, või elad lihtsalt rõõmsalt oma elu edasi. Ma arvan, et see viimane on mõistlikum variant :).

teisipäev, 15. august 2017

Vihje: Delfi on blokeerinud Savisaart toetavad kommentaarid

Kohviku e-posti saabus selline vihje-tagasiside:

Delfis ei saa enam kommenteerida, kuna olen pidev reffi peale pahameelt näitav ja kord kaitsesin ka Savisaar Edgarit. Ei ropendanud, ei sõimand!

Tean omastkäest, et neid inimesi, kes Delfis on blokeeritud on veel 5-6, arvestades minu tutvusringkonna piiratust, on nn vaba meedia kommentaariumi juurdepääsule blokeeritud sadu, kui mitte tuhandeid inimesi arvamust avaldama. Seega tsensuur on vähemalt minu puhul tõestet! Andku vaba Kohvik vaba hingamist edasi, edu teile! Teie olemasolu ja artiklid on olulised Eesti heamaks (et mitte kasutada sõna paremaks) muutmisel.

Kohviku kommentaar:
See pole loomulikult mingi uudis, et Delfi blokeerib kommentaatoreid, ja pole ka ime, et blokeeritakse Savisaart pooldavaid kommentaare.

Aga pole halva ilma heata: sellega kaevab Delfi lihtsalt omale auku. Meenutab ka vana KGB-d, kes kõike kontrollis, ent lõpuks läks see nii kalliks, et riik varises kokku.

esmaspäev, 14. august 2017

Roosi on issile suureks abiks (video)!



Kui Inno Võru linna valitsemisega hätta peaks jääma (mida ma ei usu!), siis on tal kindel abi tütrekesest Roosist, kes issile alati hea meelega abiks on. Videos aitab Roosi issil Juuli käru lükata :)

„Inno Võru linnapeaks!” kampaania algab!!! Esimene video

Parim Võru linnapea oleks loomulikult Inno! Sestap alustamegi tema linnapeaks valimise kampaaniat ja hakkame tutvustama tema seisukohti. Esimeses videos räägib Inno oma plaanist rajada Tamula kaldale suitsusaun, millest oleks Võru inimestele nii kasu kui rõõmu. Kõrval- (aga väga tähtsates osades) tema tütrekesed Juuli (5) ja Roosi (2), kes issile igati nõu ja jõuga abiks kavatsevad olla. Intervjueerin mina.

INNO ON PARIM!

pühapäev, 13. august 2017

Valimisloosungid on ka Eestis vägivaldsed

Reformierakonna ja EKRE valimisloosungid.

Olukorras, kus Eesti vajab kõige rohkem ühtsust ja hoolimist, et viimase 100 aasta kõige raskem aeg üle elada, on loosungid muutunud vägivaldseks.

Ma juba märkisin laste laulupeo loosungit „Mina jään!”, mis on loomult enesekeskne, kui uued poliitilised loosungid nagu haamrit ja alasit meenutav„Tugev Eesti” ja sõjakas „Anname tuld!” on selgelt agressiivsed.

Tugevaks ei saada teistele tuld andes, vaid läbi koos asjade tegemise. Kõik hakkab pihta perekonna tasandilt, kus inimesed peavad olema koos ja tegema asju koos. Eesti pered on aga lõhutud, kus vanemad ja lapsed elavad teineteisest eraldi, paljudel juhtudel lausa eri riikides.

Eesti tugevus saab alguse sellest, kui pereisad tuua Soomest tagasi Eestisse oma perede juurde, pakkudes neile korralikku tööd, mitte tuld. Neid pereisasid, kes olude sunnil Soomes töötavad on mitukümmend tuhat. Praegu aga käib Eestis elu väljasuretamine, mille üks vorme on haldusreform, mis kaotab tuhanded töökohad, mille tagajärjel peavad paljud pereisad Soome minema.

laupäev, 12. august 2017

Mina jään. Aga teised?

Vaatasin täna temperatuure Lõuna-Euroopas ja Portugalis, kus tuleb 36 kraadi sooja. Ehk on tapvalt palav. Kui mainisin üht linna, siis ütles Irja, et seal võib tulla 45 kraadi, üks Irja Portugali sõber oli hoiatanud. Ütlesin seepeale Irjale, et tema ja lapsed surevad sellise palavusega seal lihtsalt ära. Ja siis ütlesin endamisi: Mina jään. Ning siis mõtlesin, et appi, see oli ju tänavuse koolinoorte laulu- ja tantsupeo deviis: Mina jään.

Mina. Ego. See on nietzschelik übermensch, kes saab ise kõigega hakkama ja ei vaja enam teisi enda kõrvale. Mina, kel pole teisi vaja. Kes rühib üksi vapralt edasi. Teised võivad kaduda, surra. Selle vastand on meie ja üheskoos, kus hoolitsetakse oma teekonnal kõigi, ka kõige väetimate eest.

Eestis valitseb mina-kultus, kus teisi enda kõrval ei nähta ega tunnistata. Soomes ja mujal Euroopas ja meie-kultuur, kus inimesed lähevad edasi üheskoos. Kus hoolitsetakse kõigi, mitte ainult üksikute minade eest.

Soome tänavuse juubeliaasta deviis on „Üheskoos”. Eesti tunnuslause on „Mina”.

Koolinoorte laulupidudega tehti algust 1962. aastal sügaval nõukogude ajal ning selle kaudu on levitatud ja levitatakse siiani edasi riiklikku propagandat. Kunagine oktoobrilaste, pioneeri- ja komsomolikultus on asendunud mina-kultusega, mille käigus arendatakse ego-sid, kes enda kõrval teisi ei tunnista. Kel kedagi teist pole vaja.

Eesti tulevik kuulub üksikutele minadele.

Eesti inimeste piinamine puust ja punaseks: kes on Euroopa mustad lambad?

Sotsiaalkaitsekulutused Euroopa riikides, protsent SKP-st. Mustad lambad on Eesti, Läti, Leedu ja Rumeenia, kus kulutused on kaks korda väiksemad kui Euroopas keskmiselt. Väljavõte Eurostati veebist.

Et mu jutt sellest, et Eestis inimesi piinatakse ei kõmiseks nagu tühi tünn, siis esitan exceli, numbrite ja sidrunite sõpradele numbrid, mis näitavad, et Eesti kuulub Euroopa mustade lammaste hulka. Kus sotsiaalkaitsekulud, ehk siis näiteks laste, vanurite ja erivajadustega inimeste peale kulutatud summad on kaks korda väiksemad kui Euroopas keskmiselt.

Kui Euroopas keskmiselt on sotsiaalkaitsekulud 30 protsendi ringis SKP-st, siis Eestis ja teistes Balti riikides ning Rumeenias vaid närused 15 protsenti.

Pole siis ime, et just Balti riikidest ja Rumeeniast on väljaränne kõige suurem. Sest need riigid on koonduslaagrid, kus inimesi, eriti aga erivajadustega inimesi lihtsalt piinatakse. See on FAKT!!!

Häbi peaks olema, Eesti otsustajad!!! Susi teid söögu!

reede, 11. august 2017

Karm! Isegi EV 100 logo ei suutnud ise välja mõelda!

Välkavõte Õhtulehe veebist.

Ma mõtlesin kogu aeg, et miks on EV 100 logo peale joonistatud rong. Aga nüüd tuleb välja, et see on hoopis rula, kuna see on maha viksitud ühe USA rulafirma logo pealt. Ehk siis plagiaat, mis on tegelikkuses kuritegu.

Ja selle kuritegelikul teel saadud käkerdise eest maksti 250 000 eurot.

Aga nagu juba märgitud varem, siis Eesti Vabariik ongi oma olemuselt kuritegelik organisatsioon, mis nõrgemaid, see on vanureid, lastega peresid ja erivajadustega inimesi piinab, siis pole midagi imestada.

Jääb vaid oodata, millal Eestisse koonduslaagrid tekivad, kus hakatakse ebavajalikke inimesi ahju ajama.

Ja last but not least: number 1 on ka maha viksitud, sedakorda soomlaste logo pealt:


Selgitus Junckerile: Eesti komme nõrgematele jalaga anda on pärit Venemaalt

Paljud imestavad, kus tuleb Eestis suur vägivaldsus. On ju Eestis vange rohkem kui kusagil mujal Euroopas ja põhiliselt ollakse vangis vägivalla pärast. Põhjust pole vaja kaugelt otsida: see tuleb Venemaalt. Just, täpselt! Eesti küll kirub Venemaad, aga kultuuriliselt on Eesti ja Venemaa väga sarnased. Võiks isegi öelda, et vennad: suurem ja väiksem vend. Eesti on kultuuriliselt Venemaa väikevend. Nad on sisuliselt üks ja seesama, ainult keel on erinev. Üks oluline sarnasus on vägivalla õigustamine ning komme nõrgemale jalaga anda.

Kui olin Moskvas sõjaväes, siis vahetevahel metroos või poes müksasin kogemata mõnda naisterahvast. Vabandasin viisakalt ja sain kohe sõimata stiilis, et mida sa vabandad siin! Edasi ma enam ei vabandanud, kui kellelegi küünarnukiga ribide vahele äsasin ja ennäe imet - mulle naeratati kelmikalt! Või ei tehtud üldse välja. Erinevalt Lääne kultuuriruumist näitab vabandamine Venemaal nõrkust ja seal nõrkust ei sallita. Nõrgemad tallatakse kohe jalge alla. Seetõttu näidatakse Putinit pidevalt hobuse seljas ratsutamas ja karu taltsutamas, langevarjuga hüppamas ja džuudot tegemas. Viimane oli palja käega kala püüdmine. Venemaal austatakse tugevust. Kui oled nõrk, siis oled tühi koht venelaste silmis.

Seda, tugevuse austust oli hästi näha Vene sõjaväes, kus pidid end kehtestama nagu vanglas. Pidid olema grupi liige, muidu söödi sind lihtsalt välja. Tapeti ära. Pärast öeldi, et kukkus trepi peal end surnuks.

Eestis räägitakse, et vägivallatsejad on venelased, aga tegelikult on eestlased samasugused. Need, kes Tartus pereisa oma lapse silme all poolsurnuks peksid olid eesti poisid. Eesti riigi juhid, poliitikud on vägivaldsed ja põhiliselt eestlased. Poliitikas kehtib sama põhimõte nagu vanglas: pead olema grupi liige ja käituma grupi reeglite järgi. Nii nagu Venemaal, on kõige suuremad kurjategijad Eestis kõrged poliitikud ja ärimehed, aga neid ei julge keegi puutuda. Tugevaid ei julge keegi puutuda. Nõrgemale, kes grupile ei allu, tehakse kambakas, lämmatatakse surnuks. Peaministriks saavad mitte need, kes hiilgavad mõistusega, vaid kellel on tugevam muskel, kes on tugevamad suusarajal või jalgratta sadulas. Sest ka Eestis on tugevus au sees. Ja kui oled nõrk, siis süüakse sind välja. Sama kehtib laiemalt ühiskonnas: kui oled nõrk, näiteks vanur, laps või erivajadustega isik, siis sind lihtsalt tallatakse jalge alla. Mitte keegi ei kaitse sind. Kui haigestud, oled ise süüdi ja pead omale toetuseks raha kerjama.

Sama lugu on vägivallaga. Mu esimene abikaasa oli vägivaldne, järgides stiili, et peksab, järelikult armastab. Eestis on peresisene vägivald norm, reegel. Selle ilmekas näide oli Mihkel Kunnuse pere juhtum, kus abikaasad teineteist peksid ja siis jälle armastasid. See pole mingi erand, selliseid peresid on Eestis tuhandeid. Kunnuse asi tuli lihtsalt välja, kuna naine andis asja politseisse. Venemaal on väga levinud, et abikaasad teineteist kõigepealt läbi peksavad ja noaga veristavad, ning siis alles ronivad voodisse. Mul oli samasugune suhe: abikaasa vehkis ühtelugu noaga. Kui ma sellise suhte lõpetasin ja soovisin lapsi enda juurde argumendiga, et laste ema on vägivaldne, siis vaadati mind nagu mingit ilmaimet. Stiilis, et vägivald on igati ok. Mulle anti isegi prokuratuuris mõista, et oleksin pidanud naisele vastu andma. Kujutate ette! Kohtus laste elukoha määramisel ei arvestatud absoluutselt ühe vanema vägivaldsust. Vägivald on Eestis norm. Terve Eesti riik austab vägivalda, ega muidu ei piinataks riiklikul tasemel vanureid, erivajadusega inimesi ja lastega peresid. See on Eesti riigi ametlik poliitika - vägivald.

Eesti on mõtteviisi poolest ikka tegelikult puhas Venemaa. Mistõttu on kummaline, et Eesti kogu aeg Venemaad kirub. Sama lugu on Ukrainaga: nad on Venemaaga nagu sukk ja saabas olnud kogu aeg ja nüüd ihuvad hammast üksteise peale. Aga selle põhjuseks on sama asi: vägivald. Algul peksavad, siis armastavad. Eesti ja Venemaa armastavad teineteist läbi vägivalla.

neljapäev, 10. august 2017

Savisaare piinamine

Kui inimese tervislik seisund on sedavõrd halb nagu Savisaarel, siis saab pikki ja järjestikuseid kohtupäevi käsitada kui tema piinamist. Piinamist riiklikul tasemel. Poleks olnud keeruline pidada kohut üle päeva - üks päev on Savisaar kohtus, teisel puhkab.

Kuna ilm on palav, siis on ilmselt ka kohtusaalis umbne ning inimesel, kes kannatab kõrge vererõhu, südamehaiguse ja suhkrutõve all, võib seal kergesti halb hakata. Lahenduseks oleks lühikesed (mitte kauem kui kaks-kolm tundi) kohtupäevad ja nende pidamine ülepäeviti või isegi üleülepäeviti. Mulle jääb arusaamatuks, miks seda ei tehtud. Selleks, et kiirelt kohut pidada? Aga kui anda kohtu alla haige inimene, siis on selge, et kohtupidamine ei saa olla kiire. Mida intensiivsem on kohtus tempo, seda närvilisem on seal õhkkond, ning mida närvilisem on õhkkond, seda suurema tõenäosega hakkab haigel kohtualusel halb. Seega ei saa haige kohtualuse üle intensiivselt kohut pidades kuidagi teenida kiire kohtumõistmise huve. Pigem aeglustab see kohtupidamist.

Teiseks, nagu juba mainitud, on intensiivne kohtupidamine haige kohtualuse üle käsitletav kui tema piinamine, mis on vastuolus inimõigustega. Kohtupidamise eesmärgiks ei saa olla kohtualusele kannatuste tekitamine, kuid Savisaarega on just nii läinud - kohtupidamine on muutunud talle sedavõrd kurnavaks, et tema tervis ja võib-olla isegi elu on sattunud tõsisesse ohtu.

Mis ajast küll on kohtupidamine Eestis muutunud selliseks, et eesmärgiks ei ole mitte õiguse mõistmine, tõe välja selgitamine, vaid inimese füüsiline kurnamine ja vaimne laastamine?

Ja veel üks küsimus. Millise näoga vaatavad kohus ja prokuratuur inimestele silma, kui Savisaar sedavõrd intensiivse kohtupidamise tagajärjel sureb?

NB! Juncker ja teised. Vaadake seda videot, palun. Nii koheldakse Eestis mitte ainult pagulasi, vaid ka teisi inimesi!



Eestis elavad täiesti ebainimlikes tingimustes paljud vanurid, lastega pered ja erivajadustega inimesed. Miks? Sest teatakse, et neil pole kuhugi minna.

Filmist on hästi näha, mis juhtub, kui Eestis hätta satud - siis öeldakse, et ise oled süüdi.

Eesti on võrreldes muu Euroopaga täielik maapealne põrgu. Euroopa Liit kehtib vaid Tallinnas teatud piirkondades. Ülejäänu on samaväärne või hullem kui Ukraina või Venemaa.

Eesti vilistab rahvusvaheliste konventsioonide peale, millega ta on liitunud. Ja mitte keegi ei jälgi nende konventsioonide täitmist, sest Euroopa Liidul pole selleks huvi, inimestel pole selleks jõudu ega teadmisi ja ametnikel pole tahtmist ega julgust.

Eesti jaoks on see kõige ohtlikum kombinatsioon, sest see peletab inimesi eemale ja lihtsustab võimalikku agressiooni. Ehk teisisõnu: inimeste süsteemne kottimine on viinud selleni, et julgeolekuolukord on kehvem kui kunagi varem. Sõda peetakse Eestis juba samahästi kui möödapääsmatuks reaalsuseks, mida isegi oodatakse, sest see lõpetab paljude inimeste maised piinad. Ja see kõik toimub NB! mitte kusagil Aafrika pärapõrgus, vaid Euroopa Liidus 21. sajandil.

Eesti astus oma ID-kaardiga samasse ämbrisse, kuhu varem Nokia. Attention: Estonian ID-card and e-residency is shit, don't use it!

Soomes tehtud doktoritöö väidab, et Nokia panustas oma nutitelefonidega kvantiteedile, mitte kvaliteedile ja kaotas, väljavõte Iltalehti veebist.

Ma olen ID-kaardi peale maruvihane ja ei saa aru, miks seda asja üle maailma propageeritakse. See on täielik saast! Selgitan.

Öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, loll enda vigadest. Aga selle kohta, kes ei õpi ei enda ega teiste vigadest, ei olegi midagi öeldud. Ma ütlen siis: see on Eesti, kes pole suutnud õppida ei enda ega teiste vigadest ja on täielik kõlupea.

Jutt on Eesti ID-kaardist ja sellega seotud digiallkirja võimalusest, mida nüüd üle maailma propageeritakse ja mis on pakendatud kui e-residentsus. Ent see asi ei tööta. Ma tean, millest räägin. Ma olen Eesti kodanik ja elasin ligemale aasta Portugalis ning nägin kurja vaeva selle ID-kaardiga. Ma ütlen otse: see ajas mind täiesti marru. See röövis mult miljoneid närvirakke ja ma olin valmis selle füüsiliselt tükkideks närima.

Olin enne kasutanud aastaid mobiil-ID-d, samadel põhjustel, ID-kaart lihtsalt minu Maci peal ei töötanud. Olin mobiil-ID-ga harjunud ja kõik oli ok. Kuni läksin välismaale ja jäin sinna olude sunnil veidi pikemaks ajaks. Olin oma telefoni registreerinud tööandja nimele, et kulusid optimeerida. Välismaal olles juhtus aga see, et minu telefoniühendus katkes, sest tööandja otsustas välismaal oleku ajal mu telefoni numbri sulgeda, samuti selleks, et kulusid optimeerida. Tööandja soovituse kohaselt pidin numbri enda nimele registreerima. Ent koos numbri sulgemisega kadus ka mobiil-ID võimalus. Selleks, et number enda nimele registreerida, pidin kasutama ID-kaarti, aga olin unustanud oma koodid. Ja kui olin erinevaid koode üle kolme korra valesti sisestanud, siis läks kaart lukku. Ehk siis muutus täiesti kasutuks. Uut kaarti NB! saab aga tellida AINULT Eestist. Mingit veebipõhist teenust ei eksisteeri. Mis on täiesti jabur tänapäeval, kus isegi Eesti riigiasutuste andmed on pilves ehk siis veebis. ID-kaardil aga mingit pilve võimalust pole.

Nõnda siis pidin Eesti saatkonna kaudu tellima uue ID-kaardi, mis võttis aega mitu kuud ja selle ajaga oli mobiilifirma mu numbri juba kellelegi teisele ära andnud. Ja mul ei õnnestunudki tagasi saada numbrit, mida olin 20 aastat kasutanud. Olgu veel öeldud, et mobiil-ID saamiseks teisele numbrile või kasutajale tuleb samuti Eestisse tulla ja selleks uus sim-kaart võtta. Täiesti jabur süsteem. Olgu lisatud, et praeguseks on kasutusele võetud Smart-ID, mis ei nõua sim-kaarti, aga mille aktiveerimiseks on vaja ID-kaarti.

Nüüd tulen tagasi selle neetud ID-kaardi juurde. Eesti küll reklaamib seda teenust kui mingit imeasja, aga tegelikult see ei tööta. Ma veendusin selles Portugalis olles, kui pidin asju ajama ainult ID-kaardiga. Nimelt Maci peal ID-kaart ei tööta. Lõpuks avastasin võimaluse, kuidas see töötab - nimelt oli abikaasa aruvutil peal vanem tarkvara ja seal töötas ID-kaart ainult Firefoxiga. Ja siis ka ei saanud sooritada korraga kahte operatsiooni, vaid pidi arvutile vahepeal restardi tegema.

Eesti ID-kaart on kasutamise koha pealt samasugune õudus nagu kunagi oli Nokia telefonide tarkvara, mis absoluutselt ei töötanud, nii et kõik telefoninumbrid ja muu teave läks kaduma. Apple ja iPhone saavutasid kiiresti edu just seepärast, et nende süsteem töötas. Ja seda oli võimalik kasutada.

NB! Ma kordan veel: Eesti ID-kaarti pole võimalik kasutada, see ei tööta! Ärge palun propageeride seda, kuni see on tööle saadud! Muidu teete tervele Eestile ja Eesti IT-keskkonnale korvamatut kahju.

Nokia kohta on tehtud lausa teadustöö, kust selgub, et Nokia probleemide põhjus oli justnimelt teenuse kvaliteet. Nokia panustas kvantiteedile, nii nagu ka ID-kaardi puhul on praegu, aga kvaliteet oli täiesti olematu. Ma võin seda ka ilma teadustööta kinnitada, et Nokia nutitelefonid lihtsalt ei töötanud.

Ja ma olen kindel, et kui midagi ei muutu, siis suretavad tarkvaraprobleemid ka selle neetud ID-kaardi. Tehke asi juba ükskord korda!

Robotid annavad inimesele surematuse

Neli aastat tagasi surnud blogija Kärt Krikmann elab edasi Facebookis.

Inimene on läbi aja tahtnud olla surematu. Selleks, et saavutada surematust on alustatud sõdu, loodud maale ja sulptuure, kirjutatud raamatuid, ehitatud maju ja rajatud linnu. Laste tegemine on seotud samuti surematusega - see on lihtsaim asi, mida inimene saab teha oma olemasolu jäädvustamiseks ja jõukohane paljudele.

Viimasel ajal on aga võimalik inimesel oma olemasolu jäädvustada veelgi täiuslikumal moel. Ja seda robotite abil. Mitte kloonimise teel, vaid palju lihtsamalt: läbi selliste robotite nagu Facebook. Oma olemuselt on Facebook kõige klassikalisem robot. Mis pakub võimalust saada surematuks. Hea näide on blogija Kärt Krikmann, kelle süda lakkas tuksumast neli aastat tagasi, aga kes sellele vaatamata elab oma elu edasi Facebookis. Ja seda tõenäoliselt igavesti, sest Facebook kontosid ei kustuta, kui inimene just vastupidist ei soovi. Ehk siis: kõik inimesed, kes Facebooki kasutavad, jäävad sinna edasi elama. Ja blogid jäävad ka alles, näiteks nagu paar aastat tagasi surnud Kadri Luige blogi. Igavesest ajast igavesti.

Ehk siis: kui tahad saada surematuks, siis hakka pidama blogi!

Kust siis eestlased pärit on?

Eestlaste sugulaste praegune areaal Y-kromosoomi haplogrupp N põhjal, väljavõte Vikipeedia veebist.

Tänases Postimehes ilmunud artiklis jääb teadlase jutust mulje, justkui poleks selge, kust eestlased pärit on ja et praeguste teadmiste põhjal ei pea Lennart Meri teooria eestlaste pärinemisest Uuralite tagant paika.

Samas võiks Eesti teadlased ja ajakirjanikud tutvuda veidi muu maailma teadlaste uuringutega ning neist selgub, et Lennart Meri teooria peab vägagi paika. Eestlased on nii keele kui geneetika poolest pärit justnimelt sealt - Uuralite tagant. Praegugi elavad geneetilised sugulased veel seal, Siberis.

Veebis on toodud ära ka eestlaste genteetiline pärinemine:


kolmapäev, 9. august 2017

Kohtud võiks üldse ära kaotada



Tegelikult võiks riigis, kus kohtualune 98 %l juhtudest süüdi mõistetakse, kohtusüsteemi üldse ära kaotada. Sest selle järele pole vajadust. Ei ole vaja kohtuid, mis vormistavad vaid prokuratuuri nägemust; kohtunikke, kes kirjutavad otsuse prokuröri süüdistuskõne järgi (erinevused on vaid nüanssides ja need ei oma tähendust).

Selliseid kohtuid ei ole vaja ühiskonna ega indiviidi tasandil. Ühiskonna tasandil seepärast, et prokuratuuri dubleerivad kohtute ja kohtunike rahastamine riigieelarvest on mõttetu ja mõjub meie kõigi ühisele rahakotile laastavalt. Seda raha võiks kasutada hoopis mõnel muul otstarbel. Näiteks pensionide ja lastetoetuste tõstmiseks, minu pärast kasvõi kaitsekulutusteks, et Ameerika silmis veel tublim näida. Aga kohtusüsteemi selle praegusel kujul ülal pidada ei ole mõtet - see on umbes nagu ühel linnal oleks kaks linnapead, kellest üks teeb tööd, aga teine istub lihtsalt oma kabinetis, pidulik ülikond seljas, ja kinnitab selle teise linnapea otsuseid.

Teiseks on selline kohtupidamine mõttetu menetlusosaliste jaoks, kelle elust ja sageli ka tervisest kohtuskäimine suure tüki ampsab ning kel on sellega seoses üleelamised. Kohtus käimine on alati ebameeldiv, ole sa kohtualune, tunnistaja või kannatanu, ning neid üleelamisi õigustaks vaid selline kohtupidamine, kus sa tead, et MITTE MISKI ei ole ette kindel ning õigus sünnib mitte prokuröri laual, vaid kohtusaalis, kohtuniku valgustatud peas. Kui soovite, siis seda võib nimetada õiguse maagiaks - nagu teatri maagia, kus sa lähed etendusele põksuva südamega, teadmata, kuidas näitlejad sind seekord üllatavad. Teatris on omad reeglid, täpselt nagu kohtusaalis, aga alati ka maagia. Samasugune maagia on sisse kirjutatud Anglo-Ameerika kohtusüsteemi, kus kunagi ei tea, mida vandemehed otsustavad. Mis neile korda läheb. Kuna vandemehed on inimesed, kes mõistavad kohut vaid see üksainus kord elus, siis ei ole nad ka kalestunud ja suudavad näha, et nende ees seisab INIMENE, mitte SUBJEKT. Seda suudab mõistagi näha ka saksa õigussüsteemi üks kohtunik, kuid sellisel juhul peab sel kohtunikul olema OTSUSTUSVABADUS. Kohtusüsteem peab olema selline, et kohtult ei oodata prokuratuuri tellimuse täitmist.

Kohtunik peab end vabalt tundma. Ainult nii saab sündida õiguse maagia. Õigus, mis on headuse ja õigluse kunst.

Loomulikult sünnib õiguse maagia vahel ka Eesti kohtusaalides. Vahel leidub mõni dissident-kohtunik, mõni hulljulge kamikaze, kes söandab kohtualuse õigeks mõista. Prokuratuuri nägemusele vilistada. Nagu Leo Kunman Kaur Kenderi puhul. Aga see on pigem erand ja erand kinnitab reeglit. Ja Kunman sattus ise veel mitte nii kauges minevikus uurimise alla. Kohtunik-dissidendid elavad ohtlikku elu.

Aga kuidas siis inimeste üle õigust mõista, kui kohtuid enam poleks? Väga lihtsalt - õiguse mõistmine või õigemini määramine tuleks anda seda juba praegugi tegevate prokuröride meelevalda. Näiteks teha nõnda, et abiprokurör valmistab kohtuasja materjalid ette, riigiprokurör vaatab need üle ja kinnitab ning peaprokurör (või tähtsamate prokuröride kolleegium) langetab ja vormistab otsuse. Mingit appellatsiooni ja kassatsiooni ei oleks vaja, sest prokuratuuri otsus oleks lõplik (mida ta juba praegu 98 %l juhtudest on). Mõelge, kui palju oleks sellega võimalik raha säästa. Kõik maa-, ringkonna- ja riigikohtunikud võiks koju pensionipõlve pidama saata.

Tsiviilasju võiksid aga lahendada linnavalitsused - pereasju näiteks linnavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitseosakond (näiteks kolme sotsiaal- või lastekaitseametniku otsus oleks siduv ja lõplik).

Võidaksid sellest süsteemist kõik ja mis peamine - kogu ühiskond võiks lõpuks ometi kergendatult välja hingata. Ajakirjanikud ei tunneks enam survet kohtualust prokuratuuri meeleheaks mustaks maalida - kuna süüdimõistev otsus on ette kindel, küsimus on vaid karistuses. Kohtualune ei peaks hellitama lootusi, mis juba ette luhtuma määratud. Ta teaks juba menetluse alguses, et on igal juhul süüdi - sellega oleks tagatud õiguskindlus või õigemini kindlus selles, et õigust ei ole, aga ka see on kindlus. Nii mõnelegi jääks alles tema tervis ja meelemõistus. Õigust mõistetaks kiirelt, kuna seda tehtaks ühe asutuse sees, nö ühe maja printsiibil.

Veel üks ootamatu positiivne aspekt - kui poleks kohtuid ja õigusemõistmine antaks täielikult prokuratuuri meelevalda, siis poleks vaja ka advokaate, kellele inimesed suuri lootusi seavad ja kes neid alati petavad. Mitte omal süül, lihtsalt süsteem on selline. „Ühe maja printsiip” tähendab ka seda, et ainus, kellele sa pead hea mulje jätma, on prokurör ning see on kohtualuse jaoks palju kergem, kui praegune süsteem, kus 98 %lise tõenäosusega süüdimõistetav inimene peab esinema mitmele kohtunikule ja lisaks sellele veel ka oma advokaadiga kohtuma. Selline aastatepikkune tantsiva karu rollis olemine on väga kurnav ja nagu ma juba eelnevalt selgitasin, pole sellest ka ühiskonna jaoks mitte mingisugust tulu. Piisab sellest, kui süüalune kohtub korra prokuröriga, kes ta nö üle vaatab ning temaga vestlemise põhjal (kas kahetseb? jne) karistuse määrab.

Kokkevõtteks - kohtute ja advokaatide kadudes ei oleks kaotatud illusioone ega kaotatud raha. Kõik toimiks sihipäraselt, nagu korralikult õlitatud konveieril.

P.S. Mul ununes selgitada, miks olukord on selline, et kohtunikel puudub iseseisva mõtlemise oskus. Kui abiprokurör olin, siis vanemad prokurörid rääkisid, et probleemi juured (nende sõnastuses: „Miks kohtunikud on nii lollid”) on selles, et kui Eesti iseseisvaks sai, siis ei lastud vanu, nõukaaegseid kohtunikke mitte lahti, vaid jäeti ametisse. Tiit Madissoni protsessi kohtunik näiteks oli enne KGB käekirjaekspert. Nemad olid aga harjunud täitma partei tahet ja nõukaajal selliseid inimesi, kes poleks täitnud partei tahet, kohtunikuametisse ei kinnitatudki. Paraku tõid nood nõukaaegsed kohtunikud oma parteidistsipliinile alluva mõtlemise Eesti Vabariigi kohtusaalidesse kaasa ja järgivad nüüd niisama ustavalt prokuröride tahet. Teisiti nad lihtsalt ei oska. Kuna neid on ametis veel päris palju, siis läheb aastaid, enne kui Eesti kohtusaalides ÕIGUST mõistma hakatakse.

Pildil mina noore abiprokurörina Tallinna Liivalaia kohtumajas - sessamas, kus praegu Savisaare üle kohut mõistetakse. Pilt ja lugu minust ilmusid ajakirjas Stiil.

Achtung! Huomio! Uwaga! Atenção! Tähelepanu! Внимание! Attention! Trump ähvardab tuumarelvaga



USA president Trump ähvardab juba tuumarelvaga ja Trump on tuntud kui mees, kes oma sõna peab. Nii et ...

Olgu lisatud, et Venemaa on üks USA suuremaid vaenlasi ja Eesti on sõja eesliin. Tuumasõja korral kõrvetatakse see piirkond esimesena läbi. Pole ime, et soomlased paaniliselt varjendeid ehitavad.

Hea asi on see, et tuumaplahvatuse korral on surm silmapilkne, nii et enamik eestlasi mingit valu ei tunne.

Niuts!

Tekst pildi all: Laika. Esimene koer kosmoses. Tema tagasitulekuks ettevalmistusi ei tehtud, mistõttu ta suri seal. Laika oli emane koer.

Huvitav, kas minister ise ka aru saab, mis sõnad talle suhu pannakse?

Savisaare protsess II. Irja analüüs

Nonii, kui ma Delfi pealkirja lugesin, kus spekuleeriti selle üle, kas Villu Reiljanist saab prokuratuuri trumpäss, siis ma mõtlesin, et vaene Villu. Mees hirmutatigi ära ja ta tunnistas Savisaare vastu, et vangipanemisest pääseda.

Reiljani ütlusi lugedes tuleb aga välja, et pole ta mingi trumpäss ühtigi. Reiljan ütles vaid seda, et Savisaar ütles, et võib „asja klaarida”. See võib aga tähendada lihtsalt seda, et Savisaar lubas järele uurida, milles probleem täpselt on, ja siis nõu anda, kuidas oleks edaspidi asjakohane käituda. Milles ei ole mitte midagi kuritegelikku. Kui sa linnapead isiklikkult tunned, siis on loogiline, et sa talt endale muret tekitavas küsimuses nõu küsid, ja et linnapea sind nõuga aidata lubab. Normaalne sõprade vaheline suhtlus, mitte korruptsioon. Linnapea on samuti inimene ja ei saa eeldada, et ta ametisse asudes sõpradega bürokraatlikus keeles suhtlema hakkab. Samuti ütles Reiljan, et ei usu, et Savisaar mõjutas ehituslubade andmist.

Kogu see case on üles puhutud, olen ses üha enam kindel. Ettevõtjad annetavad erakondadele kogu aeg ja mitte üksnes Keskerakonnale. Otse loomulikult ootavad nad selle eest ka mingisugust vastutasu, keegi ei kärista niisama raha välja. Ja kõik poliitikud kauplevad teatavas mõttes mõjuvõimuga - meenutagem Reformierakonna kilekoti- ja IRLi elamislubade afääri.

Selleks, et kedagi korruptsioonis süüdistatada, peab olema väga tõsine põhjus. Vastasel korral jääb mulje valikulisest õigusemõistmisest.

teisipäev, 8. august 2017

Savisaare protsess. Irja analüüsib

Jätkus Eesti aegade põnevaim seriaal - Savisaare protsess! Mida võib siis tänase kohtupäeva põhjal öelda?

No alustuseks seda, et Savisaar nägi välja väga reibas. Ei jälgegi „vanast ja haigest” mehest. Savisaarele sobivad igasugused vastasseisud. Kus ta peab millegi nimel võitlema. Mida tõsisem võitlus, seda parem. Praegune kohtuprotsess annab selleks suurepärase võimaluse. Savisaar saab end näidata haavatud lõvina, kes vaatamata kõigele läbi tulerõnga hüppab.

Teiseks panevad tal kindlasti silma särama lähenevad valimised, kus on lootust teha järjekordne isiklik rekord. Tunduski, et Savisaar oli mõtetes valimiskampaania ja kohus oli tema jaoks vaid üks tüütu koht, kus tuli kohal käia ja nägu ära näidata.

Teiseks paistab, et prokurörid soovivad samuti meediastaarid olla - Evestuse edev ülikond ja piinliku täpsusega pügatud habe. Ei saa ju Savisaarele alla jääda. Savisaar on legend - üks selliseid inimesi, kes on ilmselt surisängiski seksikas. Evestus ei ole legend ja peab seepärast pingutama. Temal on see-eest kindlus, et Eesti Vabariigi kohus teeb 98 %l juhtudest täpselt nii, nagu prokurör küsib. Savisaart jälle rahustab teadmine, et punnitada ei ole mõtet, niikuinii mõistetakse süüdi. Mittepunnitamine on juba iseenesest seksikas.

Kui meil oleks Anglo-Ameerika kohtusüsteem ja vandemeeste kohus, siis mõistetaks Savisaar õigeks.   Lahingu, kumb on seksikam, on ta juba võitnud. Aga meil ei ole vandemeestekohus ja Savisaar & co mõistetakse süüdi.

Ainult võidab sellest lõpuks Savisaar. Savisaare case ei ole Reiljani case, kus peategelasele oli tema sullerlus õnnetuseks näkku kirjutatud. Midagi ei ole teha, Villul on suli nägu peas. Savisaarel on peas tõsise riigimehe nägu ja kuna seda toetab ka tema märgiline roll Eesti ajaloos, siis on prokuratuuril väga raske teda kurjamina kujutada. Aga just õnnestunud kujutamisest sõltub kohtuprotsessi tegelik tulemus. Prokuratuur on üritanud kasutada ära ajakirjandust, et Savisaart - nagu varem Reiljanit - endale soodsas valguses kujutada, aga see on paraku ebaõnnestunud. Kui tahetakse kohtu alla anda Vaclav Havelit või Lech Walesat, ei saa süüdistajad olla asjaarmastajad...

Ja muidugi see 98 %, mis devalveerib igasuguse õigusemõistmise. Eestis mitte ei MÕISTETA, vaid MÄÄRATAKSE õigust. Kohus on koht, kus käiakse prokuratuuri nägemust vormistamas. Et see muutuks, peaks süsteem muutuma. Aga kas süsteem, kus the price is right, kus advokaadid vaatamata süüdimõistvale kohtuotsusele oma raha alati kätte saavad, on valmis muutuma? Kardan, et mitte.

Hoopis teine lugu on selle protsessi järelmõjuga. Millise jälje jätab see ühiskonda, millise märgi asjaosalistele. Prokuratuur võidab, aga see on Pyrrhose võit, mille lõhna on juba praegu tunda.

Pildil Savisaare Liidu algatajad Savisaar ja Olga Ivanova (paremal) läinud aasta suvel Võrus, vasakul Antslas kandideeriv Oudekki Loone.

Järgmine ühiskonnakorraldus - tšillism

Kõik varasemad ühiskonnakorraldused tuginesid inimese tööle, kus kõige aluseks oli töötav inimene, nö kuldsete kätega mees ja vahe oli ainult selles, mismoodi see kuldsete kätega mees oli töö ja töövahenditega seotud.

Aga tänaseks on kõigi ühiskonnakorralduste ja paljude arvates ka kogu inimkonna alus - kuldsete kätega mees, tänaseks on see mees surnud. Või kui ta veel surnud pole, siis istub ta külapoe juures, joob Bocki ja ootab surma.

Töö on üle võtnud masinad, tänapäeval intelligentsed masinad, kes on õppinud nii tööd tegema kui omale tööd leidma ja kes on kuldsete kätega mehe, selle kõigi ühiskonnakorralduste isa jätnud täiesti ilma vajaduseta. Töö mõistes pole inimest enam vaja ja inimestele pole ka tööd vaja, sest asju on juba toodetud palju ja need muutuvad järjest odavamaks. Põhimõtteliselt ei maksa masinate poolt toodetu mitte midagi.

Praegust ühiskonnakorraldust võib pidada masinismiks. Kuivõrd aga ühiskonnakorraldusi defineeritakse läbi inimeste, mitte masinate, siis kui masinad tööd teevad, inimesed tšillivad, mistõttu võib praegust ühiskonnakorraldust nimetada tšillismiks, sõnast tšillima.

P.S. Ja kodanikupalga peaks välja nõudma Facebookilt, nagu soovitab FT.

esmaspäev, 7. august 2017

Maskid langevad: USA valmistub sõjaks Venemaaga

USA tunnistab, et valmistub sõjaks Venemaaga, väljavõte New York Times'i veebist.

Mingi aeg püüti jätta muljet, et Venemaa ei kujuta mingit ohtu ja mingit valmistumist sõjaks pole. Nüüd aga tunnistatakse otse, et Venemaa on oht ja USA valmistub sõjaks Venemaaga. Selleks koondab USA vägesid Ida-Euroopasse, käib aktiivne Vene-vastane väljaõpe, nagu vahendab New York Times.

Kaks suurt jõudu on maailmas omavahel vastamisi minemas. Põhjus on lihtne: Venemaa keeldub USA-le alistumast ja USA tahab näidata, kes on maailmas peremees.

Eesti jaoks tähendab see, et Eesti ja eestlased on sõja eesliinil. Kuivõrd Eestis mingeid ettevalmistusi rahva kaitsmiseks tehtud pole, siis võib arvata, et rahvast kasutatakse sõja korral inimkilbina ja eesti rahvast suurt midagi alles ei jää. Hukkub sadu tuhandeid inimesi, põhiliselt suurtes linnades. Pole ime, et Eestist paaniliselt raha ja investeeringuid välja tõmmatakse - sõja korral nagunii kõik kaob.

Poliitikud on rääkinud. Eesti juhtimine ja saatus on nüüd USA kindralite kätes.

Jääb vaid palvetada eesti rahva eest ja öelda nagu laulusalmis: Looja, hoia Eestimaad!

pühapäev, 6. august 2017

Hiina võtab kasutusele Põhja meretee, mis kaup hakkab mööda Rail Balticat liikuma?

Uus Hiina meretee Euroopasse, mis on senisest kolmandiku võrra lühem, vikipeedia veebist.

Hiina on kasutusele võtmas Põhja mereteed, seepärast arendavad hiinlased suhteid Venemaa ja Soomega, mis omavad vastavaid kogemusi. Mis tähendab, et laevatee Euroopaga lüheneb kolmandiku võrra.

Minu küsimus on, et kuidas sobitub sellesse konteksti nüüd Rail Baltica, millest oluline osa pidi olema ida-lääne kaubavoogude teenindamine Venemaalt. Kui kaup hakkab liikuma mööda Põhja-Jäämerd, siis on loogiline, et läbi Eesti ei liigu enam midagi. Või mis?!